Katkendid raamatust:

Me võime arvata, et tantraga töötamine on nagu väikese seemne istutamine: me hoolitseme selle eest, pannes seemne idanema ja võrseid ajama, kuni sellest kasvab imeilus lill. See on soovmõtlemine. Me ei saa tantrale sellisel moel läheneda. Meil tuleb mõista, et säärase taime eest hoolitsemine pole tavaline aiatöö. On vaja ebatavalist lähenemist. Oma olekute ja meeleseisundiga töötamine on mitmes mõttes ebatavaline. Veelgi enam, tantristlikust vaatepunktist lähtudes on oma meeleseisunditega töötamine erakordselt ohtlik – äärmiselt ohtlik, kuid samas ka ülimalt tulemusrikas. Seetõttu peaksime vadžrajaanast rääkides olema väga ettevaatlikud ja avatud. Olematuse mõistmine on ainus ettevalmistus tantraks ja meil tuleks aru saada, et sellele ei leidu mitte mingit alternatiivi.

Olematuse kogemusega kaasneb ühelt poolt huumorimeel, mis toob rõõmu ja kergust, ning ka täielik avatuse ja vabaduse tunne. Sellele lisandub totaalne hävimatuse kogemus, mis on vaieldamatu, vankumatu ja täiesti reaalne. Hävimatuse kogemus leiab aset ainult siis, kui mõistame olematuse võimalikkust, suutes olla ilma pidepunktideta, ilma filosoofiliste määratlusteta ning koguni ilma ettekujutuseta olematusest. /…/

Seega ei tee tantristlik distsipliin vähimatki koostööd pettusega ning on just seetõttu vaadeldav kui midagi hävimatut ja vankumatut. Tantristlik lähenemine sansaara mängudes mitteosalemisele on aga midagi enamat kui lihtsalt boikoteerimine. Kui me midagi boikoteerime, siis teeme seda protesti pärast. Me pole nõus teatud süsteemide või ideedega ning hakkame seetõttu probleeme tekitama. Kuid selle asemel, et sansaaralikku süsteemi boikoteerida, oleme sellesse täielikult ja isiklikult kaasatud. Me teadvustame kõiki niinimetatud „hüvesid“, mida sansaaralik maailm meile pakkuda võib – kõiki neid vaimseid, psühholoogilisi ja materiaalseid hüvesid. Me oleme täielikult teadlikud kõigist alternatiividest, kuid me ei alistu neist ühelegi. Me oleme otsekohesed ja jäärapäised. See on vankumatuse tunnuseks. /…/

Sanskritikeelne mõiste vadžra (vajra), millele vastab tiibetikeelne sõna dordže (rdo-rje), tähendab nähtust või olekut, millel on teemandi omadused. Sarnaselt teemandile on vadžra väga kõva ja vastupidav, kuid sealjuures väga väärtuslik. Me ei taipa absoluutselt mitte midagi vadžrajaana budismi olemusest, kuni me ei suuda mõista tantra või tantrismi praktiku loomupärast vadžra olekut, seda peaaegu jäärapäiselt kangekaelset omadust mitte alistuda mitte mingisugustele ahvatlustele ega väikestele riugastele või sõnamängudele.

Põhimõtteliselt võib öelda, et hävimatus ehk vadžra loomus on loomupärane tarkus. Tegemist on kõikehõlmava tantristliku kogemusega, valgustunud oleku kogemusega. See tarkus põhineb selgusel, mis tuleneb meditatsiooni praktiseerimisest. Kolme jaana meditatsioonipraktikate abil avastame selguse – tingimusteta selguse. Säärane selgus on pillav ja sellele on omane määratult suur hiilgus. See on väga rõõmus ja sisaldab endas potentsiaalselt kõike. Tegemist on reaalse kogemusega. Kui oleme kord seda hiilgust, seda ettenägelikku, pillavat, värvikat ja külluslikku selgust kogenud, pole enam mingit probleemi. See ongi vadžra loomus. See on hävimatu. Külluslikkuse ja rikkalikkuse tõttu kiirgab see pidevalt, kutsudes esile mõõtmatu ja tingimusteta tänutunde. See hävimatuse ja selguse ühendus on tantristliku budismi õpetuste peamiseks eeltingimuseks.     

– Chögyam Trungpa