Sellel retriidil otsime neile küsimustele vastuseid väga sügavalt ja isiklikult tasandilt. Iseendaga töötamine on võti, mis äratab varem või hiljem sisemise ilu, loovuse, väe ja väärikuse. Isikliku tõekogemuse väljendamine mis tahes kunstiliste vahendite abil võib aga osutuda väga loomulikuks protsessiks, sest tegemist on energiaga, mis asub üsna spontaanselt otsima teed, et ühel või teisel viisil välises maailmas avalduda. Selliselt häälestatud loomine on eneses taasavastatud või taastatud jumaliku korra, harmoonia ning piirideta oleku vaba väljendamine – olgu väljendusvahendiks kujutav kunst, muusika või kirjasõna või mõni muu loominguline meedium.

Nii nagu teadlikkust treeniv meditatsioonipraktika rõhutab lahtilaskmise olulisust ning arendab oskust kogeda iga hetke avatud südame ja värske pilguga, võib ka kunsti loomine tugineda samale põhimõttele. Seepärast – et saavutada ehedust oma elus ja loomingus – tuleb meil ligi pääseda eneses peituvale mõõtmatule potentsiaalile …

Loominguline eneseväljendus tähendab alati ka teatavat suhestumist ümbritseva maailmaga, mida saatvaks taotluseks võiks olla eelkõige püüd jagada ja esile kutsuda harmooniat, rõõmu- ja õnnetunnet. Need kaks koos, piirideta harmoonia ja puhas rõõm, toovad kaasa meile kõigile olemuslikult omase loomupärase headuse kogemuse, mis särab meie südames ja meie elus kui kõige hiilgavam päike. Kunstiteose võimuses on tuua esile mis tahes olukorras peituv headus ja väärikus, millel on potentsiaal vägevaks ja negatiivsust ümberpööravaks transformatsiooniks. See näib olevat kunsti üks tähtsamaid eesmärke.

Ehedat kunsti, mis sünnib oskusest püsida ajatus hetkes, kus vallandub isiklik tõekogemus, on nimetatud ka „tõekunstiks“, sest loominguline energia murrab esile meie olemuse sügavaimalt tasandilt, mida kontseptsioonid ja narratiivid mõjutada ega moonutada ei suuda. Kõige sagedamini esinevad tunnusjooned sellisele kunstile on ilu, eetika, ehedus, ärkvelolekust sündiv tasakaal ja meelerahu, samuti oskus genereerida positiivsust, olemata sealjuures pinnapealne, naiivne või eluvõõras. Chögyam Trungpa jaoks oli sääraselt määratletud „tõekunst“ (dharma art) üks peamisi abivahendeid Puhta Maa kogemuse saavutamisel ning ka valgustunud ühiskonna loomisel.

Tõekunst on sünonüümiks sakraalsele kunstile, mis sünnib ühendusest kõiksusterviku valguse, armastuse ja tarkusega. Sakraalse kunsti ajatu ja mitmekihiline märgikeel, mis kirjeldab nii meie sise- kui väliskosmost, ei ole üks-üheselt mõistetav ega edastatav, loogika abil õpitav ega õpetatav. Ja ometi – paradoksaalsel viisil – on võimalik saada meeleülekannet, mis meid sellele loomiskeelele häälestab ja meie loomingulise potentsiaali vallandab. Tegemist on protsessiga, mis muudab loomise mitmetasandiliseks ja teadvustatud sisekaemuseks, vaimseks praktikaks ja meditatsiooniks ning toob meis esile sisemise rikkuse, millest meil varem aimugi ei olnud. Nii talletub loomingusse ehe vaimne kogemus, mis on alati osa millestki suuremast. Saades nähtavaks ja hoomatavaks loomisprotsessis, jõuab see ka välisesse maailma, et siin omakorda midagi toetavat ja rikastavat genereerida …

Retriidil ammutame inspiratsiooni ka Longchenpa, kõigi aegade suurima dzogtšeni õpetaja kuulsast teosest „Rahu leidmine illusioonis“,  mis edastab loomise sügavamat tähendust avavaid illusioonijooga õpetusi, mida on illustreeritud prajñāpāramitā suutratest pärinevate näidete varal.

Olen destilleerinud mahlase kvintessentsi 
suutratest, tantratest ja tuumjuhistest. 
Kuula! Esitan seda nii, nagu ise kogesin.

Longchenpa õpetab, et meele loomus on helendav ja tühi nagu selge taevas ning kuna rahuliku meelepüsivuse (śamatha) ja sügava taipamise (vipaśyana) praktikaid on võimalik rakendada ka samaaegselt, puhkame otsekui häirimatu vibulaskja ilma edulootuseta või ebaõnnestumise kartuseta algupärase tarkuse mõistetest vabas seisundis, kust ilmub spontaanselt kogu looming … Kui püsime teadlikkuses, kogeme kõike ilmuvat Puhta Maana.

Mida tähendab „rahu leidmine illusioonis“? Ehkki ka valgustunud kogemusi võib vaadelda illusoorsetena, võib siiski väita, et teadlikkus ületab teadlikkuse puudumise. Seega on lahendus tundma õppida oma meele toimimise põhimõtteid (teiste sõnadega, loomise saladusi!) ning loobuda sansaaralikest illusioonidest, valides nirvaana illusioonid. Sellegipoolest ei tähenda sansaarast vabanemine lihtsalt ühe illusiooni vahetamist teise vastu. Vastupidi, vabanemine sansaara viirastuslikust ja petlikust mõjust saavutatakse eelkõige taipamisega, et tegemist on illusiooniga, millel puudub omaolemus. Järelikult, kui kõigi nähtuste illusoorne olemus on kindlaks tehtud – kui on mõistetud illusioonide struktuuri ja ilmumise põhjust –, ei viibi me enam segaduses, isegi kui illusoorsed nähtused jätkuvalt ilmuvad. Kui mõistame, et sansaara ja nirvaana ei ole teineteisest eraldi, vaid lihtsalt kaks viisi ühe ja sama nähtumusliku maailma kogemiseks, ületame duaalsuse ning Puhas Maa saab siin ja praegu meie jaoks kogetavaks. See omakorda vallandab võimsa sisemise loomisväe, millele väljendust leides saame oma sügavat sisemist kogemust ka teistega jagada.

Retriidil vaatleme, kuidas siduda teadvust avardavat meditatsioonipraktikat loomingulise eneseväljendusega. Oodatud on kõik need, kellele meeldib (või kes tahaksid) joonistada, maalida, muusikat teha või lugusid kirjutada jne. 

Vaja läheb kirjutamis- ja joonistamisvahendeid.

NB! Oluline pole tehniline oskus, vaid kõrgem teadvuseseisund.