Punase Tara puhul ilmneb ka väga huvitav seos Eestiga. Üks Punase Tara salajastest nimedest, Pitheshvari, tähendab Pühapaikade Emandat, pithade valitsejannat ning tekstides esineb see nimi kõrvuti Tarapithaga, mis sanskriti keeles tähendab Tara pühapaika, maapeale laskunud tähe eluaset. Pitheshvari elab Tarapithas, olles maa peal asuva kosmilist päritolu pühapaiga emand. Siin ilmnebki kummaline kokkulangevus Tarapitaga, mis on ainuke säilinud jumalanimi ristisõdade eelsest ajast ning peegeldab seni lahendamata müsteeriumit Eesti alade vanemast ajaloost. Teatud mõttes on 800 aasta eest tehtud palve, mil eestlased hüüdsid appi Tarapitat, siiamaani aktiivne. Ja praegusel ajal, mil nii väline kui sisemine destruktiivsus on plahvatuslikult kasvanud, on vaja aktiveerida tugevamaid kaitsvaid ja positiivsust magnetiseerivaid energiaid, mida kehastab Punane Tara. 

Olles puhta valgustumisväe lummav manifestatsioon, ärkvel teadvuse hämmastav puhtus, on ta tuntud kui deemonite, kurjade vaimude või pahatahtlike energiate vangistaja. Oma karmimat palet näitab Punane Tara siis, kui kurjusejõud püüavad sekkuda inimkonna vaimsesse edasiminekusse. Kuid eelkõige on ta seotud kõigi heade asjade ja positiivsete kogemuste ligitõmbamisega. Ta kehastab nii kaastunnet ja lunastust kui takistuste, allasurutud hirmude ja murede eemaldamist. 

Mõnikord, et aidata inimkonda, laskub Punane Tara maa peale ja teeb valgustunud imetegusid. Olles budistlik võluväe ja maagilise tarkuse jumalanna, esindab ta looduse naiselikku printsiipi, kelle kaastunne ja lahkus aitavad neid, kes on hädas või hirmunud. Punane Tara õpetab eristavat tarkust – suhestumist tajudega kõrgemal viisil. Ta inspireerib meid olema ärkvel ja püsima teadlikkuses nii meditatsioonis kui väljaspool meditatsiooni.