Me kasutame kas positiivseid sisestusi, mis viivad meid edasi, või negatiivseid sisestusi, mis hoiavad meid tagasi. Kuid muutus toimub sügavamal tasandil, kui üksnes positiivne mõtlemine seda võimaldaks. See on seotud identiteedi muutumisega ning sellest lähtuva pidevalt aset leidva sisemise dialoogiga, mis võib muuta lisaks ajus olevatele närviteedele ka meie keha keemiat, kutsudes esile võimsa ja püsiva muutuse, mitte üksnes ajutiselt paranenud enesetunde. 

Sellel retriidil õpite teadlikult valima oma identiteeti ja muutma ka oma sisekõne. Veelgi enam, me vaatleme kogu vaimset teekonda identiteedi, sisekõne ning valguse vastuvõtmise ja väljakiirgamise terminites, tehes seda nii kaasaegse neuroteaduse ja psühhobioloogia kui ka traditsioonilise jumalusejooga vaatenurgast. Paljud edasijõudnud praktikad nii budismis kui teistes traditsioonides põhinevad sellel printsiibil: kui asendame ennast vähendava identiteedi mõne toetava ja valgustunud kuvandiga, on meil lihtsam kogeda üksolemist oma kõrgeima olemusega. Ja kui muudame lisaks sellele ka oma sisekõne, muutub see ühendusesolek peagi tõeliseks ja püsivaks kogemuseks. Identiteet tähendab minapilti, mis meie vaimse teekonna käigus transformeerub, muutudes tavapärasest ja egole omasest enesevähendamisest /enesepaisutamisest harmoonilise üksolemise kogemuseks oma kõrgeima olemusega. Sisekõne ehk see, kuidas me endaga igapäevaselt räägime ja mida mõtleme, peab muutuma toetavaks ja positiivseks, st, meil tuleb leida toimivad ja väestavad sõnad ja uskumused, mida endale igapäevaselt sisestada. Mitmetes traditsioonides kasutatakse meele tervendamiseks mantraid, kus sõnajõud, mis on ühendatud rütmi ja heliga, on eriti kontsentreeritud. Lisaks tuntakse ka palve väge. Ja kui identiteet ja sisekõne on teisenenud, saab oluliseks veel see, mida me selles muutunud olekus ette võtame. Ehk teiste sõnadega, milline taotlus on meie olemise ja tegutsemise taga. Varem või hiljem mõistame, et kõige tähtsam on oma kohalolekuga toetada ja aidata teisi, võttes valgust vastu vaimsetelt tasanditelt ja kiirates seda välja maailma enda ümber.

Sest niipea kui saame teadlikuks oma mõtetes ja sõnades peituvast väest, mõistame, et kõik olukorrad meie elus on olnud täpselt sellised, nagu oleme lubanud neil olla. Ja me mõistame kogemuslikult, et vanadest mustritest vabanemine ja takistuste eemaldamine on sama tähtis kui oma võimete arendamine uute oskuste omandamisel ja peidetud annete avastamisel.

Kui oleme teadlikud, kogeme rõõmu, hingerahu, meeleselgust ning tänulikkust kõikide kogemuste eest. Kui meie süda on puhas, lahke ja kaastundlik, tõmbame ligi ilu, headust ja hoolivust. Kuid lubades taas egol oma elu kulgu määrama hakata, deaktiveerime positiivsete taotluste väe.

Meil tuleb aktsepteerida fakti, et osade kogemuste eesmärk ei olnudki meid õnnelikuks teha, vaid et lubasime need kogemused oma ellu selleks, et saada teadlikumaks. Kui seda mõistame, saab ka kõige keerulisemast väljakutsest imeline abivahend meistriks saamise teekonnal, kuna raskused võivad aidata meil häälestuda oma kõrgeimale eesmärgile.

Kuid oma probleemide analüüsimine ei tee neid veel olematuks. Võib-olla teame kedagi, kes mõistab täpselt, miks ta teeb midagi teeb, aga teeb seda ikkagi – sööb liiga palju, joob liiga palju, karjub liiga palju, lükkab olulisi asju edasi. Põhjuse teadmine ei muuda veel seda mustrit. Seevastu õiged sisestused võivad muuta kõike, mis meid tagasi hoiab.

Sellel retriidil õpite saama iseenda suurimaks toetajaks ning keelduma kriitikast, enese saboteerimisest ja karmidest sõnadest, mida olete võib-olla harjunud iseenda kohta ütlema.

Tegelikult pole oluline, mis on teie peamiseks probleemiks. Pole tähtis, kas see on seotud tervise, külluse või inimsuhetega. Ebaoluline on ka teie vanus, haridus ja senine praktiseerimiskogemus. Kõigist erinevustest on tähtis vaid see, kas suudate oma peas olevaid pilte ja negatiivset sisekõnet muuta või mitte. Ja siis sellega jätkata, kuni soovitud muutused kinnistuvad.

Neuroplastilisus tähendab, et aju muutub vastavalt meie uutele mõtetele, mis viivad omakorda uute tegevusteni. Õigete sisestuste kasutamine võib ajus olevaid radu ümber programmeerida, muutes positiivsed muutused lihtsamaks ja püsivamaks. Seda nimetatakse aju ümberkaardistamiseks ja see tähendab, et uued, parandatud mõtted loovad uusi närviradu, asendades negatiivseid mõttemustreid, mida oleme aastaid endale korranud, teadmata, millist kahju need meie närvisüsteemile ja elule on põhjustanud.

Ettekujuteldamatu vaimne varandus ootab neid, kes suudavad läbi näha selle maailma illusioonidest ning mõista, et ennast vähendav identiteet ja negatiivne sisekõne on lihtsalt takistused meie tõelise potentsiaali avanemise ees. Meie kõrgem olemus kutsub meid, paludes meil asuda oma tõelisele teele. Ta ütleb, et on aeg tõusta oma väljakutsete kohale, rakendada toimivaid vahendeid, ületada minevikuvalu ning lasta lahti kõik, mis meid allapoole tõmbab.

Kui seda kutset kuuleme, siis on meil võimalus sellele vastata, sest meie hing ihkab vabanemist negatiivsuse ja toksilisuse ahelatest ning selleks tuleb meil saada oma mõtete ja emotsioonide meistriks. Kui soovime oma maailma muuta, tuleb meil hakata tegema sisemist tööd, sest tõelised muutused saavad alati alguse seestpoolt. Me avastame, et meil ei ole vabu päevi, sest ka puhkus on osa tööst. Enese laadimine, maandamine ning oma mõtete ja sõnade jälgimine on kõik osa sellest, mida oleme tegema tulnud. Meie eesmärgiks on luua või taastada sisemine tasakaal, sest ainult nii loome tasakaalu maailmas enese ümber. Suundudes sügavale enda sisse, tervendame ja ühendame oma sisemised polaarsused – mees- ja naispoole, sisemise kuu ja päikese, kõik oma valguse ja varju aspektid. Me teeme tööd, mida enamik inimesi teha ei suuda. Me muudame välist maailma, muutes maailma enese sees.

Sedamööda, kuidas uus kuldajastu läheneb, esitakse meie mõtte- ja olemisviisile üha enam väljakutseid. Kui meie teadvus avardub, siis loorid hõrenevad ja lahustuvad. Kuid lisaks oma vibratsiooni muutmisele ja sageduse tõstmisele on uude dimensiooni sisenemise nõudeks ka oma mõtete ja uskumuste muutmine. Vana paradigma ja endised uskumused peavad kaduma, et teha ruumi uuele.

Paljude probleemide juurpõhjus on kontrollivajadus. Me petame ennast, uskudes, et „kui ma kontrollin olukorda, siis on mul turvaline“. Ainus, mida saame kontrollida, on meie enda mõtted, uskumused ja sõnad. Me püüame asju kontrolli alla saada, et end turvalisemalt tunda, kuid tegelikult tunneme end turvaliselt hoopis lahti lastes. Mida rohkem püüame ennast ja teisi kontrollida, seda vähem edu saavutame ja seda enam võime end tunda abitu ja lootusetuna. Pole tähtis, kui suur probleem tundub või kui keeruline olukord on – meil on vägi muuta oma suust tulevaid sõnu ja oma peas keerlevaid mõtteid. Me ei saa muuta minevikus aset leidnud sündmusi, kuid kindlasti saame me muuta eesseisvat elu, muutes seda, mis on meie sees: oma sõnu, mõtteid, uskumusi ja identiteeti. Tegelikult on ainus, mida me kontrollida saame, meie mõtted, sõnad ja valikud. Meie mõtted kontrollivad meie tundeid ja meie tunded määravad meie tegusid.

Kas meil õnnestub jääda alati positiivseks? Ilmselt mitte. Kuid meil tuleb aktsepteerida iga oma kogemust ilma süü- ja häbitundeta ning töötada endaga edasi. Meie eesmärk ei ole lihtsalt positiivsus, vaid enese aktsepteerimine.

Vaimsed teejuhid ütlevad, et tegelikult on vaid kaks asja, millest meil on päriselt vaja lahti lasta, et uude kuldajastusse siseneda. Esimene neist on hirm – sest see tõesti hoiab kinni vanas energias. Kuid muutes oma identiteeti ja kogedes end igavikulise olendina, lahustuvad kõik meie hirmud. Teine asi on karma ehk see, mida oleme oma halbadest kogemustest õppinud või õppimata jätnud. Meil tuleb valu lahti lasta, muuta oma sisekõne ning taotleda kogu südamest võimet andestada – nii endale kui teistele.

Ja meil tuleb ka kogeda Maad elava olendina, kes on oma arenguteekonnal nagu meiegi ning liikumas just praegu uude tsüklisse. On ilmselge, et oleme põhjustanud sellele kaunile planeedile palju hävingut. Kui soovime siirduda koos temaga järgmisele kogemuslikule tasandile, ei ole meil muud valikut kui ennast muuta.

Meil tuleb olla tänulikud kõikide oma kogemuste eest. Me ei pruugi seda veel praegu mõista, ent mõne aja pärast vaatame imetlusega tagasi tänasele päevale ja oleme täielikus hämmingus, kuidas iga väike detail hiljem oma kohale asetus, tuues meie ellu midagi tõeliselt imelist ja aidates meil jõuda sinna, kuhu oleme alati tahtnud välja jõuda. Siis mõistame tänulikult, miks teatud asjad ei toiminud nii, nagu oma teadmatuses tahtsime ja soovisime.

Kuid meil tuleb uskuda ka kiiretesse positiivsetesse muutustesse. Meil tuleb uskuda, et kui häälestume tänulikkusele, toimub uue reaalsuse loomine kergusega. Kui harjutame säramist oma kõrgema olemuse valguses, hakkavad ka teised meie ümber särama. Kui liigume edasi, liiguvad edasi ka inimesed meie ümber. Sest kui avaneme elule, mis põhineb teistsugusel vibratsioonil, annab see ka teistele võimaluse oma vibratsiooni muuta.  Ja siis võivad asjad ja olukorrad imeliselt ja ootamatult – otsekui üleloomulikult – ainsa hetkega muutuda.

Tänulikkus aitab häälestuda rõõmule ja rõõm omakorda avab meid lakkamatule inspiratsioonile. Kui püsime inspiratsioonivoolus, avaneb ka kõrgem tulevik!