Budismis tähistab „lõvi möire“ (sanskriti keeles siṃhanāda või singhanada) selget ja kartmatut tõe väljendust, mis ei tugine kontseptsioonidele, vaid tõe vahetule äratundmisele. Dzogtšeni traditsioonis viitab see praktikatele, mis aitavad lõigata läbi eksitavatest mustritest ja naasta puhta teadlikkuse juurde. Ka üks Padmasambha (8. sajandil elanud valgustunud meistri) kaheksast väljenduskujust, kannab nime Senge Dradok, mis on tiibetikeelne vaste „lõvi möirgele“ ning väljendab Padmasambhava raevukat väljenduskuju, kes alistab ja rahustab kõik negatiivsed energiad.

Sama kujund ilmub kuninganna Śrīmālādevī Siṃhanāda suutras, kus „lõvi möire“ sümboliseerib virgumise loomulikkust ja väärikust, paljastades sügava tõe meie tõelise olemuse absoluutse puhtuse ja täiuslikkuse kohta. Śrīmālādevī Siṃhanāda suutra õpetab, et igas elusolendis peitub ülim ning täiuslikult puhas teadvus – Buddhale olemuslikult omane dharmakāya ehk tõekeha (antud kontekstis „tõe olemus“), mis on üksnes ajutiselt mustuse alla mattunud. Kuna dharmakāya on loomupäraselt vaba vaimupimedusest, on see vaadeldav kui mõõtmatus, igavik, õndsus, “mina” ja puhtus oma kõige täiuslikumas olekus. Sõna „mina“ kasutamine selles suutras on ainulaadne ning vaadeldav siin üksnes “kõrgema olemuse” ja mitte piiratud egona. Säärane sõnakasutus on omane ainult ainult sellele suutrate klassile ning rõhutab valgustunud teadvuse individuaalse väljenduse olulisust!

Suur kuninganna Śrīmālā, kellele Buddha ise oli andnud volituse dharmat õpetada, kinnitab: „Buddha dharmakāyat iseloomustab täiuslik igavikulisus, täiuslik nauding, täiuslik mina ja täiuslik puhtus. Kõik olendid, kes näevad Tathagāta dharmakāyat sellisel viisil, näevad seda õigesti. Neid, kes nii näevad, nimetatakse Buddha poegadeks ja tütardeks, kes on sündinud tema südamest, sündinud tema suust, sündinud dharmast ning kes toimivad dharma ilmingutena ja dharma pärijatena.“

Ka sellel retriidil tähistab „lõvi möire“ naasmist sisemise selguse, valguse ja väe juurde ning väljendab julgust olla autentne – osutades seisundile, kuhu jõuame siis, kui närvisüsteem rahuneb, sest meie alateadvus on vabanenud vanadest piiravatest mustritest, võimaldades meie sisemisel hiilgusel taas nähtavaks saada.

„Lõvi möire“ tähendab:

• kartmatut tõde – tühjusekogemuse, kaastunde ja kannatustest vabanemise tee võimast ja julget väljendamist;
• autoriteetsust ja väärikust – meie kõrgema olemuse kohalolekut, mis näitab sisemist kuninglikkust ja tarkust ning vaigistab kahtlusi, pealiskaudset teoretiseerimist;
• autentsust ehk ehedust – üleskutset leida vastuseid, lähtudes omaenda kogemusest, püsides oma tões ning mitte toetudes välistele autoriteetidele;
• üleskutset virgumiseks – vahetut kogemust, kus meie sisemine tõde murrab esile nagu lõvi möirgamine, kutsudes üles endale ausalt otsa vaatama ning leidma seeläbi vabanemine;
• erksat rahu ja vaikust – ärkamisega kaasnevat rahunemist, mis säilitab meele erksuse, suurendades seeläbi valmisolekut kuulda ja mõista sügavaid tõdesid.

Praktikasse rakendamine

Lõvi möirgamise rakendamine praktikasse tähendab elamist julgelt, avatult ja kaastundlikult, toetudes keset elumuutusi oma hiilgava teemantsüdame vankumatusele. See tähendab väge töötada kõigega, mis esile kerkib, ilma vastupanu osutamata ning ammutades väge omaenda kaasasündinud tarkusest ja loomupärasest terviklikkusest. „Lõvi möire“ tähistab ka ärkamise hetke, mil tõde ei vaja enam kaitsmist, seletamist ega õigustamist. Nii nagu lõvi möire vaigistab džungli ja paneb kõik teised loomad vaikima, lõikab ka tõeline äratundmine läbi sisemisest mürast, kahtlustest ja ennast saboteerivast sisekõnest. Esile murrab see, mis on alati kohal olnud: sisemine väärikus, loomupärane autoriteet ja vahetu kogemus oma tõelisest olemusest.

Sellel retriidil uurime ja kogeme, mida tähendab puhas teadlikkus – seisund, kus meel ei püüa enam oma kogemust kontrollida, parandada ega alla suruda, vaid õpib selles avaruses püsima avatuse, kohaloleku ja selgusega. „Lõvi möire“ ei ole agressiivne ega pealetükkiv, vaid vaikuse seest sündiv tingimusteta selgus, mis ei kõhkle ega kahtle iseendas. See on sisemine seisund, kus automaatne ja emotsioonidel põhinev reageerimine on ületatud ning asendunud teadlike valikute ja otsustega, mis sünnivad meie kõrgema olemuse polaarsusevabast tarkusest.

See retriit ühendab ajatu vaimse tarkuse ja kaasaegse neuroteaduse ning psühhobioloogia. Uurime, kuidas valgustunud ehk sügavalt reguleeritud teadvuse seisundid ajutegevuses peegelduvad, kuidas need väljenduvad meie närvisüsteemi töös ja kehas tervikuna, tuues kaasa enneolematu uuenemise – nii närvisüsteemi kui rakkude tasandil. Vaatleme ka, kuidas tähelepanu, kohaloleku ja turvalisuse kogemus mõjutavad otseselt meie autonoomset närvisüsteemi, stressireaktsioone, emotsionaalset regulatsiooni ning sisemist tasakaalu. Teadlikkus ei jää siinkohal abstraktseks ideeks – see muutub kehastunud kogemuseks.

Eristame teadlikkuse erinevaid tasandeid:

– kontseptuaalset meelt ja selle mustreid, 
– kehataju ja emotsionaalset intelligentsust, 
– närvisüsteemi peened eneseregulatsiooni mehhanisme, mis hõlmavad ka rakuteadvust, 
– ning nende taga olevat vaikset, vaatlevat ja alati kohal olevat puhast teadlikkust ehk meie kõrgema olemuse kohalolekut. 

Nende tasandite teadvustamisest ja eristamisest kasvab tasapisi välja võime oma kogemusi teadlikult reguleerida, ilma et midagi kinni kataksime, alla suruksime või pealiskaudselt „parandada“ prooviksime. Õpime jääma teadlikuks ka siis, kui esile kerkivad ebamugavad aistingud, emotsioonid või mõtted – ning märkama, kuidas just teadlikus kohalolekus saab alguse loomulik muutus.

„Lõvi möire“ ei kutsu teid saama kellekski teiseks. See kutsub teid meenutama, kes te juba olete, enne kui kujunesid välja meele poolt loodud narratiivid, rollid ja kaitsemehhanismid. See retriit on mõeldud teile, kui tunnete, et arusaamisest üksi ei piisa, ning kui olete valmis sukelduma vahetusse kogemusse, kehastunud kohalolekusse – sügavasse sisemisse vabadusse.

Mida te retriidi käigus omandate ja kogete

• õpite kiiresti rahustama ja reguleerima oma närvisüsteemi – lihtsate ja ajatute puhta teadlikkuse tehnikate ning puhastavate kujustamisharjutuste abil;
• tuginedes neuroteadusele, mõistate sügavamalt oma sisemisi mustreid ning näete toimivat teed, kuidas nende mustrite piirava mõju alt vabaneda;
• sõnastate negatiivsed uskumused, mis teid hetkel kõige enam takistavad, ning asendate need toetavate ja positiivsetega lausetega, kasutades psühhobioloogia võtteid rakendades erilist keelt alateadvusega suhtlemiseks, mis mõjutab vahetult närvisüsteemi ja füüsilist keha;
• tunnete selgemat kontakti oma hääle ja autentsusega – oma väega –, võimaldades vajadusel kehtestada piire ning teha seda armastavalt, julgelt ja selgelt;
• kogete rohkem julgust, eneseusaldust ja sisemist väärikust ning näete selgemalt oma kõrgemat teed – see on seisund, mida budismis kirjeldatakse kui „lõvi möiret“ – vaikset, selget ja kõigutamatut kohalolekut iseenda kõrgeima olemusena.