Mida kauem lubame endal viibida selles peenemas vibratsioonis, kus loomisvägi alles koguneb, seda loomulikumalt ja võimsamalt saab vorm manifesteeruda. Kui see tasand jääb vahele, võib vorm küll tekkida, kuid see ei kanna. Ja siis tekibki vana tuttav kogemus: palju pingutust, kuid sisuline muutus jääb tulemata.

Loomisväe vabastamise retriidil loome me teadlikult toetava ja tervendava vibratsioonilise välja, kus vorm saab ise tekkima hakata. Kui kohtume samas häälestuses ja positiivsete taotlustega, ei ole loomine enam taandatav üksikisiku pingutusele, vaid tekib ühine elav loomisväli – resonants, milles visioon selgineb ilma sundimata, sisemine liikumine kiireneb ilma survestamata ning see, mis on valmis sündima, hakkab iseenesest kuju võtma.

Selles protsessis ei suruta kellelegi midagi peale. Kuid see, mis on juba olemas, saab võimaluse avaneda.

Väga oluline tunnetuslik erinevus seisneb selles, et kui loomisväli hakkab tõeliselt toimima, ei seisne muutus mitte uute oskuste omandamises, vaid kogemuses, et oleme osa millestki suuremast. Loomine ei ole enam ainult individuaalne protsess.

Sellest helisevast ruumist võib sündida kunst või muutus ja avanemine teie elus või midagi, millel ei ole veel nime.

Mõnikord sünnib visioon enne loomist. Mõnikord aga eelneb visioonile hoopis tunne – vibratsioon, mida me hakkame kehastama. Sellisel juhul võib kunst, sümbol või märk olla värav, mille kaudu visioon hiljem selgineb.

Selles tähenduses ei ole kunst ainult tulemus. See on uks suuremasse teadvusvälja. Veelgi enam – kunst ise on vibratsioon, mis selle välja loob.

Loomisväe vabastamisel ja äratamisel on meid alati toetanud ka loomisväge kandvad arhetüübid. Üks neist on kuldne külluse ja manifesteerimise jumalanna Norgyün Lhamo ehk Vasudhara – „rikkuse lakkamatu voog“, „aarete kandja“. Tema energia ei väljendu ainult materiaalses külluses, vaid ka võimes rikastada kogu kogemust – tuua esile elu voolavus, viljakus ja heldus.

Ratna ehk kalliskivi perekonna buddhana on ta seotud maa elemendi, viljakuse ja võrdsuse tarkusega. See viitab nihkele puudusteadvusest külluse ja loomuliku voolamise ruumi – seisundisse, kus loomine muutub spontaanseks ja elu toetavaks.

Traditsiooniliselt kirjeldatakse seda protsessi ka Vasudhara kolme vaasi – yangi-vaasi, aardevaasi ja rikkusevaasi – kaudu: peenenergiast kuni nähtava külluse avaldumiseni. Oluline mõiste siin on yang – elujõuline magnetiline vägi, mis tõmbab ligi, kogub ja hoiab headust, õnne ja küllust. Yang (tiibetipärane termin, mitte yang yin-yangis) ei ole passiivne õnnistus, vaid elav kohalolek, mida saab kasvatada, taastada ja võimendada.

Ka sellel retriidil vaatleme, kuidas seda loomisväge — yangi — taas aktiveerida. Me siseneme loomisprotsessi, kus kunst ja reaalsus ei ole eraldatud, vaid sünnivad samast allikast.

„Loomisväe vabastamine“ on leebe üleskutse luua ühine teadvusväli, mis kannab ja võimendab positiivset muutust. See on keskendumise kaudu loodud ruum, kus häälestume väärtustele, mis avanevad ühenduse kaudu meie kõrgeima olemuse ja kõrgeima võimaliku teega.

Kui selline väli aktiveerub, tõmbab see ligi toetavaid ja tervendavaid jõude ning loob tingimused, kus muutus ei ole enam sunnitud, vaid loomulik avanemine ja kasv.

Ajalooliselt on selliseid välju teadlikult loodud — mitte hoonete, vaid kohaloleku kaudu ja kogukondadena, kus keskne telg hoidis suunda ja kõik ülejäänu organiseerus selle ümber. Ka täna on see võimalik – mitte küll samal kujul, kuid sama printsiibi alusel.

Kui vibratsioon (heli), visioon (valgus) ja vorm (looming) kohtuvad ühes ja samas väljas, siis ei ole loomine enam idee. See on protsess, mis hakkab meid kandma kõrgeima võimaliku tuleviku suunas. Ja säärasest väljast sündiv muutus kannab rohkem, kui üksikisiku pingutus kunagi suudaks.