Pealkiri „Chöying Dzöd“ tähendab ürgilma ehk kõige elava allika (dharmadhatu) väärtuslikku varamut ning kõige toimivam viis selle teosega suhestuda on näha ja kogeda seda Longchenpa endana – tema virgunud keha, tema virgunud kõne ja virgunud meele väljendusena. Selle õpetusega kokku puutudes on soovitav teha taotlus, et kõik olendid kogu kõiksustervikus, kogu mõõtmatu ilmaruumi avarustes, jõuaksid täieliku ja täiusliku virgumise seisundini ehk teiste sõnadega, saaksid üheks oma kõrgeima olemusega ning avastaksid oma kõrgeima tee. Säärane taotlus aktiveerib meie südametes hinnalise aarde ning me hakkame kogema kõikides suundades valgust välja kiirgavat virgunud südant, mis tervendab ja ülendab nii meid ennast kui kõike elavat.

Suurmeister Longchenpa lõi oma elu jooksul määratult suure hulga tekste. Tema loomingu hulgas leidub nii õpetlase stiilis kirjutatud filosoofilisi teoseid kui ka joogapraktikatest sündivaid ning sügavaid läbimurdekogemusi sisaldavaid ja ülekandeväest laetud tekste. Tema loomingus peitub eriline vägi lõikab läbi ebakõlaliste energiate tahkusest ja juhatab meid otse algupärasesse puhtusesse (kadak trekchö). Öeldakse, et „Chöying Dzöd“ sisaldab kõikide tema tekstide väge ning on ütlematagi selge, et kokkupuutumine Chöying Dzöd’ga on erakordne õnn ja privileeg. Arvatakse, et igaüks, kes selle tekstiga kokku puutub, seda loeb või kasvõi sellest kuuleb, on eriliselt õnnistatud.  Ja inimene, kes neid õpetusi praktikas rakendab, valgustub väga kiiresti. See on tõesti midagi, mille üle tasuks mõelda! Pole kahtlustki, et selles õpetuses sisalduv vägi juhatab täielikku vabadusse selles samas kehas ja ühe eluea jooksul ning see toimub kõige imepärasemal ja ootamatul viisil. Aga isegi kui me ei suuda neid õpetusi veel praktikas rakendada, siis üksnes seda teksti nähes, seda kuulates või kasvõi sellest katkendit lugedes, samuti selle teksti kohta õpetusi kuulates ja nende üle mõtiskledes – isegi kui me ei suuda neid kohe ellu viia – on ikkagi tegemist erakordselt õnneliku olukorraga ning mitte kunagi ei lange me enam tagasi kolme madalamasse sansaara maailma.

Longchenpa õpetab, et kõik on ürgilma kaunistus ja ei midagi muud. See viitab kõigile sansaara ja nirvaana ilmumistele kui maagilistele väljendustele, mille olemus ei ole midagi muud kui algupärane puhtus ja mõõtmatus, sündimatu ja lakkamatu ürgilm. Kõike ilmuvat peetakse ürgilma kaunistuseks, mis tähendab seda, et kui ürgilm on nagu taevas, siis kaunistavad nähtused seda, nii nagu pilved ja vikerkaar kaunistavad taevast. Ilma taevata ei saaks vikerkaart ega pilvi ilmuda, seega võime öelda, et vikerkaar ja pilved on otsekui taeva kaunistused. Teine näide, mida võib kasutada, on meri. Kui ere päike hiilgab mere kohal, näeme päikesekildude säravat tantsu veepinnal maagilise ja lummava valgusemänguna. See valgusemäng on otsekui mere kaunistus, kuid seda ei tekiks ilma mereta, mis peegeldab taevast ja seal säravat päikest, mis on samuti sümboliks ürgilma igavikulisele olemusele. Päikesekillud veepinnal on aga üksnes miraaž ning sarnase viisil on seda ka kõik nirvaana ja sansaara nähtused, nii puhtad kui ebapuhtad näivused, olemata midagi muud kui ürgilma kaunistused. Ürgilmast eraldi ei ole neil aga omaolemust.

Longchenpa õpetused on nii põhjalikud, täielikud ja loogilised, et neid ei ole võimalik vaidlustada. Siiani pole mitte keegi suutnud Longchenpa raudsele loogikale väljakutset esitada – tema seisukohad on hävimatud, sest toetuvad ülima tõe mõistmisele ja sügavatele sisemistele kogemustele. Tema teosed muudavad nende teadvust, kes neid tekste loevad. Õpetused on põhjalikult ja eksimatul viisil ära seletatud ning lisaks kannavad tema sõnad uskumatult suuri õnnistusi. Neile, keda inspireerib dzogtšeni ehk suure täiuse tee, võib kasvõi üksainus salm Longchenpa elumuutvatest tekstidest avaneda kui sügav õpetus ning kogu elu kestev ja iseenesliku tarkuseni juhatav sisemine praktika. Kuid oma õpetuste tähendust selgitades ei püüa Lonchenpa niivõrd oma väidete õigsust tõestada, vaid kirjeldab ja edastab omaenda valgustunud kogemust. Ta räägib oma mõistmise sügavusest, tuginedes näidetele ja kujunditele ning rakendades oma poeetilist annet. Longchenpa õpetused on nagu tarkuse varamu, mis sisaldavad muuhulgas ka dzogtšeni traditsiooni salaõpetusi, trekchö ja tögali praktikate kirjeldusi. Räägitakse, et neis tekstides sisalduvate õnnistuste ja ülekandeväega kokku puutudes võib lugeja meel spontaanses mõistmises ja sisemises äratundmises ootamatult õitsele puhkeda. Lugeja tunneb ära omaenda loomupärase teadlikkuse ja oma meele mõõtmatuse, ületades iseenesest kõik piirangud.

Loomulikult ilmuv ajatu teadlikkus – täiesti selge
ja virgunud meel – 
on midagi imelist ja suurepärast, mis on algupäraselt ja 
iseenesest kohal. 
See on varamu, millest pärineb nähtuste 
ja võimaluste ilm nii sansaaras kui nirvaanas. 
Avaldan austust sellele vankumatule seisundile, mis on vaba keerukusest. 

Vaimse tee tipp on mõõtmatus, kus 
päike ja kuu teevad ringe ümber kõige väärikama mäe. 
See on vadžra südame olemuse mõõtmatus – iseenesest kohal 
ja täiuslikult selge – 
loomulikult rahunenud seisundi mõõtmatus, 
mis ei nõua pingutust ega saavutusi. 
Kuulake, kuidas ma selgitan seda ülimat, igavikulist mõõtmatust. 

– Longchenpa